Väravaventiilide tööpõhimõte ja liikumisrežiim

Toimimispõhimõte
Ventiili avanemis- ja sulgemiskomponent on värav ja värava liikumissuund on vedeliku suunaga risti. Väravaventiil saab olla ainult täielikult avatud ja täielikult suletud ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada. Väraval on kaks tihenduspinda ja kõige sagedamini kasutatav režiim on selline, et väravaklapi kaks tihenduspinda moodustavad kiilukujulise kuju. Kiilunurk varieerub sõltuvalt klapi parameetritest, tavaliselt 5 kraadi ja 2 kraadi 52 ', kui keskmise temperatuur ei ole kõrge. Kiilvärava ventiili väravaplaadist saab teha terviku, mida nimetatakse jäigaks väravaplaadiks; Sellest saab valmistada ka värava, mis võib tekitada kergeid deformatsioone, et parandada selle töödeldavust ja kompenseerida tihenduspinna nurga kõrvalekaldeid töötlemise ajal. Seda tüüpi väravaid nimetatakse elastseks väravaks. Kui väravventiil on suletud, võib tihenduspind toetuda ainult keskmisele rõhule, st toetudes keskmisele rõhule, et suruda väravaplaadi tihenduspind klapipesa teise külje poole, et tagada tihendus. tihenduspind, mis on isetihenduv. Enamik väravaklappe kasutab sundtihendit, mis tähendab, et kui klapp on suletud, tuleb kasutada välist jõudu, et suruda väravaplaati jõuliselt klapipesa poole, et tagada tihenduspinna tihendus. Värava ventiili väravaplaat liigub ventiili varrega sirgjooneliselt, mida nimetatakse tõusva varrega väravaventiiliks, mida tuntakse ka kui tõusva varrega väravaventiili. Tavaliselt on tõstevardal trapetsikujuline niit, mis muudab pöörleva liikumise läbi klapi ülaosas oleva mutri ja ventiili korpusel oleva juhtsoone lineaarseks liikumiseks, st muudab töömomendi töötõukejõuks. Klapi avamisel, kui värava tõstekõrgus on võrdne 1:1-kordse klapi läbimõõduga, on vedelikukanal täiesti takistusteta, kuid seda asendit ei saa töö ajal jälgida. Tegelikus kasutuses kasutatakse markerina klapivarre tippu ehk seda positsiooni, mida ei saa avada, selle täielikult avatud asendina. Temperatuurimuutustest tingitud lukustumise nähtuse arvessevõtmiseks avatakse see tavaliselt ülemisse asendisse ja seejärel keeratakse 1/2 kuni 1 pööret täielikult avatud klapi asendisse. Seetõttu määratakse klapi täielikult avatud asend lähtuvalt värava asendist ehk käigust. Mõnel väravaventiilil on väravaplaadile paigaldatud varremutter ja käsiratas pöörleb, et varre pöörlema ​​panna, mistõttu väravaplaat tõuseb. Seda tüüpi ventiili nimetatakse pöörleva varrega ventiiliks või mittetõusva varrega ventiiliks.
Treeningu režiim
Kui väravaklapp on suletud, saab tihenduspinda tihendada ainult keskmisele rõhule tuginedes, see tähendab, et väravaplaadi tihenduspinda saab suruda klapipesa teise külje poole, et tagada tihenduspinna tihendus. , mis on isesulguv. Enamik väravaklappe kasutab sundtihendit, mis tähendab, et kui klapp on suletud, tuleb kasutada välist jõudu, et suruda väravaplaati jõuliselt klapipesa poole, et tagada tihenduspinna tihendus.
Liikumisrežiim: väravaklapi väravaplaat liigub ventiili varrega sirgjooneliselt, mida tuntakse ka tõusva varrega väravaventiilina. Tavaliselt on tõstevardal trapetsikujuline niit, mis muudab pöörleva liikumise läbi klapi ülaosas oleva mutri ja ventiili korpusel oleva juhtsoone lineaarseks liikumiseks, st muudab töömomendi töötõukejõuks. Klapi avamisel, kui värava tõstekõrgus on võrdne 1:1-kordse klapi läbimõõduga, on vedelikukanal täiesti takistusteta, kuid seda asendit ei saa töö ajal jälgida. Tegelikus kasutuses kasutatakse markerina klapivarre tippu ehk seda positsiooni, mida ei saa avada, selle täielikult avatud asendina. Temperatuurimuutustest tingitud lukustumise nähtuse arvessevõtmiseks avatakse see tavaliselt ülemisse asendisse ja seejärel keeratakse 1/2 kuni 1 pööret täielikult avatud klapi asendisse. Seetõttu määrab klapi täielikult avatud asend värava asendi (st käigu) järgi. Mõnel väravaventiilil on väravale paigaldatud klapivarre mutrid ja käsiratta pöörlemine paneb klapivarre pöörlema, tõstes seeläbi väravat. Seda tüüpi ventiili nimetatakse pöördvarrega ventiiliks või mittetõusva varrega ventiiliks.